Peenra stiilid

29.03.2021
Inglisepärane
Inglise stiilis peenrad on suured ja lopsakad püsikupeenrad. 
Sujuvate üleminekutega on kokku kombineeritud erinevate struktuuride ja värvidega püsikute laigud, mis moodustavad harmoonilise terviku. Peenart iseloomustab õitsemine kevadest sügiseni. Lisaks jäävad talvist vaadet ilmestama püsikute kuivanud õisikud ja kõrreliste graatsilised pöörised. Taimestust saab edukalt üle kanda Eesti oludesse. Külmaõrnadele taimedele leiab sarnase välimusega taimi. Oluline on meeles pidada, et efekti saavutamiseks istutatakse ühte taime massina ning kasutatakse kõrgemaid püsikuid.
     
 iiiiiii            Maakodu
Populaarne nimetus maakodu aia kohta on ka vanaema aed. Maakodude aiad on suured ja moodustavad osakese ümbritsevast loodusest.  
Majale lähemale rajatakse värvikirevad peenrad, kus kevadel alustavad õitsemist sibullilled, jätkavad erinevad püsikud kevadest sügiseni ning lisaväärtust lisavad kibuvitsad või muud lehtpõõsad. Taimedest on vanast ajast meelde jäänud pojengid, floksid, kitseenelad, tokkroosid, lõhnavad roosipõõsad ja sirelid ning paljud teised. Lisaks ilutaimedele leidus peenardes ka maitsetaimi. Lopsakad peenrad lähevad majast kaugenedes üle pargiks või niiduks.
     
Tarbeaed
Vahepeal tahaplaanile jäänud tarbeaed kogub uuesti populaarsust. Ise endale söödava kraami ja ürtide kasvatamine on jälle au sees. Puhas söök ja aias toimetamine tagavad tugeva tervise!
Muutunud on tarbeaia välimus. Kasutatakse palju kõrgpeenraid, kuhu koondatud nii köögiviljad, ürdid kui ka söödavate õitega lilled. Mugav on kujundada ruutude ja ristkülikutega vajaliku suurusega tarbeaiad. Tänapäeva tarbeaed on fantaasiarikas mänguväljak, kus kasutatakse erinevaid peenra vorme, materjale ja värve. Enam pole vaja tarbeaeda lükata peitu aia tagumisse nurka, see on värvikas ja dekoratiivne vaatamisväärsus.  
Aedvilja kasvatatakse pigem kohe tarbimise eesmärgil, keldrisse varutakse minimaalselt. Ürte kasutatakse julgemalt ning katsetatakse meelsasti uusi maitseid. Ürtide kasvatamiseks sobivad ka konteinerid, mis paigutatakse köögi vahetusse lähedusse, isegi istutuskastiga suvelillede asemel akna taha. 
iiiiii
     
iiiii Varjupeenar
Peaaegu igas aias on varjulisi kohti. Sellises kohas pööratakse rohkem tähelepanu lehtedele.
Eristada saab puude võradest põhjustatud ja hoonete varju. 
Puude all kasvavad taimed peavad olema vastupidavad ja vähenõudlikud, et toiduauas konkurentsis püsida. Kevadel leiame siia palju õitsejaid, sest puud ei ole veel lehtinud ning valgust on rohkem. Peenart ilmestavad siis sibullilled, ülased, lõokannused jt. Suvel domineerivad lehtede vormid, värvid ja mustrid, kuhu sisse pikitud õitsvaid lilli. Värvidest tulevad varjus paremini esile heledad toonid. Tumedad värvid paistavad välja ainult heledate vahelt. Elavust lisavad läbi puude võrade piiluvad päikeselaigud. 
Väiksemates aedades on enamasti vari põhjustatud hoonest. Need varjud on selgepiirilised ja muutumatud. Maja põhjakülg saab päikest vähesel määral hommikul ja õhtul, valitseb täisvari. Õhk on jahedam ja maapind püsib niiskem. 
Kauneid ja lopsakaid varju armastavaid taimi on palju. Nendest saab kujundada üllatuslikke peenraid. Tuntumad varjutaimed on hostad, enamus sõnajalad, bergeeniad, lumeroosid jpt.
     
Turbapeenar
Turbapeenar on kevadel pilkupüüdev pärl poolvarjulises ja varjulises aiaosas.
Kauneim vaatepilt on männimetsa alla kujundatud rodoaed, mida täiendavad samasse keskkonda sobivad püsikud ja kääbuspõõsad. Kevadine rododendronite õitsemine on hingematvalt kaunis vaatepilt. 
Kui männimetsa pole omast käest võtta, saab turbapeenra eduliselt rajada ka aeda, kus olemasoleva mulla reaktsioon on neutraalne. Oluline teadmine on, et tulevase peenra kasvuturvas on happelise reaktsiooniga ning siin kasvavad ainult hapulembesed, poolvarju/varju ja niiskemat pinnast armastavad taimed. Seega pole mõistlik rajada turbapeenart lubjarikkale pinnasele ja liivale (vaatamata selle, et liiv on happeline keskkond). Päikeselises kohas saab kasvatada heitlehelisi rodosid, kännasmustikaid ja kanarbikke. Päikeses kuivab turvas kiiresti läbi, seega tuleb kastmisega hoolas olla. Mittehappelise pinnasega alal rajatakse turbapeenar maapinnale. Pinnas kaetakse peenravaibaga. Peenra serv ehitatakse turbapätsidest. Selle sisse jääv ala täidetakse kasvuturbaga. Niiskuse säilitamiseks kaetakse peenar peale istutustöid koorepuru multšiga.
Hapulembesed taimed on rododendronid, hortensiad, paljud sõnajalad, mustikad, magnooliad, kuused, epimeediumid jpt.
iiiii
     
iiiii Konteinerhaljastus
Konteineriks loetakse kõiki anumaid, kuhu taimi saab istutada: kastid, potid, amplid, aiakäru, korvid, pajad, kummikud jne. Fantaasial pole siin piire. Sama kehtib konteinerite materjali kohta: puit, metall, savi jne. Istutusnõu juures on oluline, et taimedele jääks kasvuruumi ja liigne kastmis- või vihmavesi saaks nõu põhjast välja nõrguda. 
Konteinerhaljastusega saab aeda tuua hooajalisi lemmikvärve ja mitmekesisust. Konteinereid sobivad ilmestama hoone paraadukse ümbrust, terrassi, basseini ümbrust ja teisi kohti, kuhu tahame tuua värvi ja ilu. Enamasti kasutatakse kompositsioonide loomisel suvelilli ja üheaastaseid kõrrelisi, kuid järjest rohkem miksitakse neid toataimedega, väikeste okaspuu vormidega, püsikutega ja maitsetaimedega. Sügisel saab mitmeaastased taimed peenardesse istutada ning toataimed tuppa talvituma tuua. Väikeste amplite kõrvale on ilmunud suuremad lopsaka istutusega dekoratiivsed kastid ja aiavaasid. 
Igal aastal saab aeda tuua uusi värve ja vorme, mis pakuvad vaheldust ja silmailu.
     
Alpiaed ehk kiviktaimla
Kiviktaimlad on meie aedades levinud ja hinnatud aiaosad. Alguse sai see puht praktilistest vajadustest. Maakeldril oli lage küngas päikese poole, teeme selle ilusaks. Ehituse käigus tekkis krundile kasutuid kehvema mullaga hunnikuid ja maast välja kaevatud kive, kujundame need kauniks.
Sellistest praktilistest vajadust täiendas reisimine. Kiviktaimlad on inspiratsiooni saanud Vahemere äärest, Araabia maadest, Lõuna-Ameerikast ja teistest kuva ja kuuma kliimaga paikadest ning muidugi kõrgmäestikest.
Kiviktaimla mõiste on lai. Selleks võib olla nõlvale rajatud kivine suurejooneline istutusala, väiksem kivipeenar, kivimüür, isegi trepid. Ühine joon neil see, et nad on maapinnast kõrgemale tõstetud, matkides mägist ala. Kombineeritakse kive ja sõelmeid koos vastupidavate ja vähenõudlike taimedega ühtseteks tervikuks. Modernsemas lähenemises kasutame geomeetrilisi vorme ja materjalina tuleb mängu metall. Stiili ja materjali valides lähtume ümbritsevast keskkonnast. Eestis on looduslikult levinud aluselise reaktsiooniga paekivi ja neutraalsem graniitkivi. Taimed pääsevad paremini esile suuremate kogumikena, haruldustele valitakse silmatorkav asukoht. 
Asukoht võiks olla lähedalt vaadeldavas kohas, kus saab nautida kiviktaimla struktuuri ja filigraanseid taimi.
iiiii
     
iiiii Moderne aed
Modernses aias lähtutakse kujundamisel praktilisusest, lihtsusest ja selgetest piiridest. 
Jooned on sirged ja lakoonilised. Materjalidest kasutatakse betooni, metalli ja klaasi, kuid omal kohal on endiselt ka puit ja kivi. Paigutused on enamast asümmeetrilised, aiaosad funktsionaalsed ja praktilised. Enamasti kuulub modernsus, lähtudes arhitektuurist, linnakeskkonda. Taimestus on minimalistlik, vormid konkreetsed. Värvigammas ei minda kirjuks, kasutatakse paari põhitooni, mida korratakse kogu aias.
Nagu Hercule Poirot ütles: ’ Kord ja meetod!’
 
     
Veesilm aias
Veesilm aias on tõeline pilguköitja. Vesi toob aeda elu ja liikuvust.
Veesilm saab aeda ilmestada erinevate suuruste, kujude, liikumise ja otstarbega. 
Vabakujulised, loodusliku põhjaga veekogud sobivad suurematesse aedadesse, kus neil on eeldus, et nad on looduslikult veega täidetud kogu aasta. Veetase võib aasta lõikes veidi kõikuda, vastavalt sellele valitakse taimed. Vette istutame veesisesed taimed ja ujulehelised taimed (vesiroosid), veepealsed taimed istutame kaldale lähemale (võhumõõk, hundinui). Kalda haljastamiseks sobivad taimed, kellele meeldib kasvada ‘varbad vees’. Liikudes kaldast maale, muutub muld niiskest parasniiskeks, võimaldades rajada veekogu äärde lopsaka peenra.
iiiii