Päikesekuld peenras

Popseed peenar 'Päikesesära'
23.03.2022
    “Nii nagu tants, räägivad ka lilled oma lugu. On see siis väga värvikas või lihtne, igatahes on see erakordne.”
                                                                                                                                                                                    – Manôu ten Asbroek
 
Kollane värv seostub soojuse, valguse ja päikesega ning mõjub rõõmsalt ja tuju tõstvalt. See on looduses kõige paremini nähtav värv ning peenras hakkavad juba kaugelt silma kollastes toonides säravad taimed. Olgu need suured ja uhked õiekroonid, pisikestest õiekestest koosnevad õievaibad või hoopis kuldse lehestikuga kaunitarid. Kollane värv on päikeselise peenra pilgupüüdja, varjus seevastu muutub kollane tuhmiks jättes beežika, justkui määrdunud kollase mulje. Seega, istututa kollastes toonides taimi pigem päikeselisse kasvukohta, kus nende ilu ja sära mõjule pääseb. Kollased õied meelitavad aeda ka liblikaid, mesilasi ja teisi putukaid. Mesilaste silmade eripära eristab kõige paremini kollaseid ja siniseid toone ja nad külastavad neid õisi kõige rohkem.
Kollane tekitab igas päikeselises peenras rõõmsa värvilaigu. Kombineerides seda teiste värvidega, saab luua erineva meeleoluga peenraid: kirkad, leekivad, soojad või romantiliselt mahedad.
 
Kollane on intensiivne värv. Erksate värvide austajad saavad kontrasti luua, lisades kollase kõrvale lillasid ja purpurseid toone. 
 
   
Peenar 'Liblikate pillerkaar'   Peenar 'Rõõmus värvide mäng'   Peenar 'Lopsakas kiviktaimla'
 
Kollast sekundeerivad oranž ja punane, luues toonide harmoonilise üleminekuga soojades toonides peenra. 
 
 
Peenar 'Lõõmav suvi'   Peenar 'Maakodu suvi'
 
Mahedamates toonides peenra saab luua kui kõrvutada kollast kreemikate, valgete, hallide, heledamate siniste ja lillade toonidega. 
 
   
Peenar 'Päike pilvede all'   Peenae 'Maakodu idüll'   Peenar 'Kreemikas unistus'
 
Kevad algab peenras sibullillede õitsemisega. Kollane värv on peale pikka ja üksluist talve eriti teretulnud ja rõõmus. Tuntuimad kevadlilled on nartsissid ja tulbid, kuid on ka teisi õidepuhkejaid.
•    Talvine lumekupp (Eranthis hyemalis) on mugulja risoomiga varakevadine õitseja. Märtsis ja aprillis avanevad madalatel vartel kollased tulikat meenutavad õied. On varasemad õitsejad kui lumikellukesed. Kasvab hästi poolvarjulisel, parasniiskel, aluselise mullaga peenral või lehtpuude ja -põõsaste all, moodustades aastatega isekülvist tekkivaid õitsevaid kogumikke.
•    Kuldõieline krookus (Crocus chrysanthus) on väikeste kuldkollaste õitega rikkalik õitseja alates aprillist. Õied lõhnavad ja meelitavad aeda esimesi liblikaid ja mesilasi. Istuta sibulad päikeselisse parasniiske ja huumusrikka mullaga kasvukohta.
•    Danfordi võrkiiris (Iridodictyum danfordiae) on madal säravkollaste miniatuursete iirise õitega sibullill. Armastab päikest, kuid talub ka poolvarju. Kapriissem mullastiku suhtes: kerge, huumusrikas, vett läbilaskev, mõõdukalt niiske ning kõige olulisem- puhkeperioodil ehk suvel kuiv. Lilleke ise on täiesti külmakindel, kuid hukatuslikuks saabki puhkeaja liigniiskus, mis sibula ära mädandab. Sobib kiviktaimla kallakutele.
•    Hilistulp (Tulipa tarda) on madalama kasvuga botaaniline tulp. See tagab loomuliku leviku ja kasvu ilma sibulaid üles võtmata. Õite kroonlehed on kollased, kuid tipud on valged. Õitseb aprilli lõpus-mais. Kasvukoht päikeseline. Muld, eranina teistele tulpidele, turbalisandiga.
 
 
Talvine lumekupp



Kuldõieline krookus
Suvi ja sügis lisavad pilkupüüdvaid õitsejaid, kes avavad oma õied mõneks nädalaks või terveks suveks.
Valik kollaste õitega püsililli:
•    Kaukaasia kitsekakar (Doronicum orientale) on vähenõudlik ja vastupidav varasuvine õitseja. Lehed moodustavad kompaktse ja madala rohelise puhma, mille kohal on umbes 40 cm kõrgustel õievarel kollased korvõied mais-juunis. Eelistab parasniisket keskmise viljakusega mulda ja päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Paljuneb aeglaselt risoomide abil. 
Sordid: ’Little Leo’- liigist madalama kasvuga ja õitseb veidi varem. ’Spring Beauty’- madalam ja täidisõitega. ’Magnificum’- kõrgema kasvuga, kuni 65 cm.
•    Päevaliiliad (Hemerocallis) on vähe hoolt vajavad tänuväärsed püsikud. Juurestik on lihav ja suudab endas vett talletada. Lehed rohelised, pikad, kaardus, kitsad  ja lineaalsed, meenutades laiemaid kõrreliste lehti. Lehterjad õied avanevad suvel pikema õisikuvarre tipus. Omapäraks on see, et üks õis õitseb ainult ühe päeva, kuid kuna õisikus on palju õisi, siis kestab kogu õitsemine tavaliselt ühe kuu. Kasvukõrgus madalatest kõrgeteni, õite värv valgest tumepunasteni, liht- ja täidisõied. Eelistavad päikeselist, parasniiske tavalise aiamullaga kasvukohta.
Sidrunkollane päevaliilia (H. citrina) on heledamate kollaste lõhnavate õitega liik. Õitseb juuni lõpust-juulis. Kõrgus 70-90 cm. 
Middendorffi päevaliilia (H. middendorffii) on tumekollaste õitega liik. Õiepungad on punakaspruunid. Õitseb juulis. Kõrgus 60-90 cm.
Valik kollaste õitega sordid: madalama kasvuga ’Stella d’Oro’, ’Mini Stella’ ’Little Bumble Bee’ (purpurse neeluga); keskmise kasvuga ’Clarion Gold’, lõhnav helekollane ’Fragrant Return’, purpurse neeluga ’Bonanza’; kõrgema kasvuga ’Suzie Wong’, purpurse neeluga helekollane ’El Desperado’; täidetud õitega ’Condilla’ja ’Double River Wye’.
•    Raudrohud (Achillea) on suurepärane valik kuivema või hea drenaažiga parasniiske mullaga päikeselisse aeda, sest taluvad põuda ja kuumust.  Pisikestest õitest moodustuvad lamedad sarikad, mis õitsevad rikkalikult kogu suve. Sodiaretus on  lisaks valgetele õitele lisanud erineva intensiivsusega roosasid, lillasid ja punaseid   Lehestik on sulgjas, hallikasroheline ja  aromaatne. Meelitavad aeda liblikaid ja teisi putukaid. 
Harilik raudrohi (A. millefolium) on liigina Eestis laialt levinud ja leiab kasutust ravimtaimena. Puhaskollane sort on keskmise kasvuga ’Desert Eve Yellow’, helekollased või kreemikad on ’Sunny Seduction’ja ’Rainbow Creme de la Creme’, oranžikaskollane ’Terracotta’ muutub suve edenedes tumedamaks oranžiks.
Angervaks-raudrohi (A. filipendulina) on väga sarnane harilikule raudrohule. Kasv on kõrgem, õisikud tihedamad ja kuldkollased. Mulla suhtes ei ole taim nõudlik, kuid kasvab paremini viljakatel, parasniisketel lubjastel pindadel. Õitseb juunist septembrini. Sordid: ’Cloth of Gold’- keskmine kasv, täidisõied, säravkollane; ’Coronation Gold’- sinepikollane, kõrge kasv; ’Parker’s Variety’- sügavkollane, keskmine kasv.
Karvane raudrohi (A. tomentosa) erineb eelmistest just oma kasvukõrguse poolest. Ta on madal, puhaskollaste õitega õitega kiviktaimla püsik. Ei talu talvist liigniiskust, meeldib lahja vett dreeniv pinnas. Sort ’Aurea’ on suurte erkkollaste õitega.
•    Päevakübaratest (Rudbeckia) kasvas juba vanaemade aias kõrge lõhislehine päevakübar (R. laciniata), kes rõõmustas silma säravkollaste täidisõitega suve teisel poolel. Nad on vastupidavad ja ei vaja erilist hoolt. Sobib tavaline aiamuld ja päikeseline kuni poolvarjuline peenar. Kõrget, kuni 200 cm, sorti ’Goldball’ peab toestam. Parim viis on istutada ta teiste kõrgemate püsti seisvate püsikute vahele, kellelt saab kasvuks tuge. Õitseb alates augustist sügavkollaste pallikujuliste täidisõitega. Madalam, kuni 90 cm, on heledamate täidisõitega sort ’Goldquelle’, keda ei pea toestama. Lihtõitega kõrge sort ’Herbstonne’ ’itseb juulis-augustis. Südamik on keeljate kollaste kroonlehtede keskel rohekaskollane.
Säravatest päevakübaratest (R. fulgida) on tuntuim keskmise kasvuga sort ’Goldsturm’. Tema hästi harunev tumeroheline puhmas kattub alates juulist sügavkollaste korvõitega, mille südamik on tumepruun. Rikkalikuks õitsemiseks vajab päikest ja rammusamat parasniisket aiamulda. Sarnane on sort 'American Gold Rush'. 
•    Purpur-siilkübarad on alati olnud ühed enim armastatud suve teisepoole õitsejad. Tänu rohkele sordiaretusele koguvad nad aina populaarsust. Korvõisikud varieeruvad valgetes, roosades, kollastes, oranžides ja punastes toonides. On nii liht-, pooltäidetud kui täidisõielisi sorte. Kare lehestik moodustab rohelise puhma. Nad armastavad päikest, kuid meeldib pärastlõunane vari. Muld kuivema poolne kuni parasniiske, hea drenaažiga. Meelitavad aeda liblikaid, mesilasi ja teisi putukaid. 
Helekollased sordid: ‘Lemon Drop’ ja ‘Double Scoop Lemon Cream’ on sarnased- südamik täidetud, alla kaarduvad pikemad kroonlehed; ‘Sunrise’ja ‘Mellow Yellow’-lihtõis, südamik rohekaspruun.
Kollased: ‘Eccentric Yellow’, ‘Sunny Days Lemon’- südamik täidetud, alla kaarduvad pikemad kroonlehed; ‘Golden Skipper’, ‘Cleopatra’ ja 'Papallo® Classic Deep Yellow'- lihtõis, südamik rohekaspruun.
Tumekollased või oranžikad: ‘Secret Gold’, ‘Marmalade’ – südamik täidetud.
Sordil ‘Parrot’ on kahevärvilised õied. Punakaspruuni südamikku ümbritsevad kroonlehed on  kollased, südamiku lähedal punakaspruunid.
Kollane siilkübar (Echinacea paradoxa var. paradoxa) on meie kliimas veidi külmahell, vajab talveks katmist. Alustab õitsemist korvõitega, millel koonusjas tumepruun südamik ja peened kollased alla käändudnud kroonlehed, juunis. Kõrgust 90 cm.
•    Täpiline metsvits (Lysimachia punctata) ‘Alexander’ on atraktiivne püsik. Püstiseid varsi ümbritsev lehestik on rohelise-valge mustriga, kevadel leidub ka roosakat tooni. Kõrgust 60-80 cm. Kollased õied asuvad lehekaenaldes, koondudes tipmistesse õiemännastesse. Õitseb juulis-augustis. Kasvukoht päikseline kuni poolvarjuline, huumusrikas parasniiske aiamuld. Levib maa-aluste võsunditega. Sobib maakodu looduslähedasse peenrasse.
•    Rohelise-valgekirju lehtedega on ka päikesesilm (Heliopsis) ’Loraine Sunshine’. Kompaktse kasvuga püstine püsik on kuni 90 cm kõrgune. Õitseb alates juulist kollase südamiku ja kroonlehtedega korvõisikutega. Ei ole kiire kasvuga, talub lühiajalist põuda. Parim kasvukoht päikeseline, parasniiske tavalise aiamullaga. Saab hakkama ka varjus, kuid õitseb seal vähem ja võib vajada toestust.  
•    Kiviktaimlasse sobib rohelise-kreemika kirjude paksude lehtedega Kamtšatka kukehari ’Atlantis’. Kirju puhma kohal avanevad juunist sügiseni säravkollased pisikestest tähekujulistest õitest koosnevad õisikud. Eelistab mõõduka viljakusega vett hästi läbilaskvat neutraalse mullaga pinnast. Taim on hea vastupidavusega kuivusele ja piisava talvekindlusega.
•    Erilised aiaasukad on hambulised kobarpead (Ligularia dentata). Lehestik on neil lopsakas, kasv jõuline. Õitsevad suve lõpust sügiseni kollaste, veidi sakris korvõisikutega. Kasvuks meeldib päikeseline kuni poolvarjuline peenar. Muld niiske kuni märg, rammus. Meeldib kasvada tiigi kallastel. 
’Britt Marie Crawford’- tumedad purpurpruunid, peaaegu mustjad lehed on ilusas kontrastis tumekollaste õitega. Kasvu 100-125 cm. ’Midnight Lady’ ja ’Othello’ on veidi madalama kasvuga, 75-100 cm; ’Pandora’ teiste sortide kõrval lausa kääbus, kõrgust kuni 40 cm. ’Desdemona’ lehed on rohekamad ja kasv kõrge, ’Dark Beauty’ ka rohekama lehega, kasv kuni 100 cm. 
•    Veekoguse kaldaid, lausa jalgupidi vees, kaunistab kollane võhumõõk (Iris pseudacorus). Lehed on tal mõõkjad, rohelised. Iirisele omase kujuha kollased õied avanevad juunis-juulis. Kõrgust taimel 100 cm ringis. Sortidest leiab efektse rohelise-kreemikakirju lehtedega ’Variegata’.
•    Madal pinnakatja siberi valdsteinia (Waldsteinia ternata) meenutab omaolemuselt veidi maasikataimi. Kolmetised tumeroheliste lehtedega roomavad võsundid moodustavad tiheda igihalja vaiba. Kollaseid ’maasikaõisi’ näitab mais-juunis. Kasvukoha suhtes väga leplik: päike kuni vari, muld parasniiske või kuiv. Katab hästi puude või põõsaste aluseid, kus teised taimed eriti kasvada ei taha. Sortidest leiab kirjulehelise ’Variegata’. Rohelistel lehtedel kreemikas muster.
 
Kollaste õitega püsikud või nende sordid on veel maranad, mõõlad, aediirised, piimalilled, kullerkupud jt.
 
Päevaliilia 'Mini Stella'


Päevaliilia 'Little Bumble Bee'


Raudrohi 'Sunny Seduction'


Päevakübar 'Goldsturm'


Sillkübar 'Lemon Drop'


Täpiline metsvits 'Alexander'


Kamtšatka kukehari 'Atlantis'


Hambuline kobarpea 'Britt Marie Crawford'


Siberi valdsteinia


Tšiili mõõl 'Goldball'
 
Lisaks õitele, leidub ka kollastes toonides lehtedega või kollase lehemustriga püsikuid. Suurepärase valiku leiab varjuaia lemmikute, hostade (Hosta), seast. Üleni kollaka tooniga lehed on sortidel ‘Sun Power’, ‘Island Fire’, ‘August Moon’ jt. Mustrilistel lehtedel on kollane kuni kreemikas kombineerunud rohelise, sinaka või hallika lehevärviga. Kollased sordid sobivad kõige paremini poolvarju, kus kollane saab särada. Päikeselises kohas peab hostale tagama piisava mulla niiskuse.
Poolvarju kuni varju, parasniiskele huumusrikkale mullale sobivad veel pisipöörised (Heucherella) ‘Soplight’ ja ‘Golden Zebra’.Kollase ja purpurpunasega lehed on lõhistunud, jättes säbrulise puhma mulje. Hariliku murtudsüdame (Dicentra spectabilis) ‘Yellow Leaf’ maikuu õied on roosad, ‘Gold Heart’ õied tumeroosad. Lehed mõlemal kollased. Väike igihali (Vinca minor) ‘Aureovariegata’ ja ‘Illumination’ lehed on kollase mustriga, õied valged või sinised. Bergeenial (Bergenia) ‘Solar Flare’ kreemikaskollased lehed on kontrastis roosakaslillade kevadiste õitega. Täpiline iminõges (Lamium maculatum) ‘Anne Greenway’ võlub väikeste nõgesesarnaste kollasekirjude lehtedega, mis moodustavad kiiresti tiheda pinnakatte. Õied lillad.
Kiviktaimlasse või kuiva kasvupinnasega päikeselisse peenrasse sobivad hariliku kukeharja (Sedum acre) kollane padjand ‘Aureum’, tähtkarvane hanerohi (Arabis ferdinandi-coburgi) ‘Old Gold’, liivateede (Thymus) kollaskirjulehised sordid: ‘Goldstream’, ‘Archer’s Gold’, ‘Mystic Lemon’ jt.
 
 
Hosta 'Liberty'



Sidrun-liivatee 'Mystic Lemon'
 
Graatsiat ja õhulisust lisavad peenrasse kõrrelised. Sügisene värvus on kollakates toonides paljudel kõrrelistel, kuid on ka neid, kes on eriti erksad kevadel ja säravad ka suvel. Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ‘Aureovariegatus’ ja luht-tarn (Carex elata) ‘Aurea’ moodustavad peenete kollasetriibuliste lehtedega toredad puhmad. Õisikud mõlemal mais-juunis. Kasvukoht olgu päikeseline kuni poolvarjuline ja parasniiske. Parema drenaažiga mulda armastab võnk-kastevars (Deschampsia flexuosa) ‘Tatra Gold’, kelle peente kollaste kaarduvate lehtede kohal kõrguvad suvel kontrastina püstised lillakad õisikud. Varjulisemasse ja niiskemasse kasvukohta sobib aeglase kasvuga ainuroog (Hacknechloa macra). Sort ‘Aureola’ on rohelise-kollasetriibuliste lehtedega madal mätas. ‘Sunflare’ on kollane, veid kõrgem mätas, milles esineb karmiinpunaste lehtede salke. Sügisvärv on mõlemal punakas. Poolvarju sobib ka tihedaid mättaid moodustav jaapani tarn (Carex morrowii).  ‘Aureovariegata’ on peene, ‘Goldband’ laiema kollase triibuga sort. Hiina siidpöörised on eksootilise välimusega uhked kõrrelised, kes peavad Eesti aedades vastu kui on palju sooja päikest, hea drenaažiga muld ja sügsel jäetakse pealsed kindlasti lõikamata. Sordid ‘Gold Bar’, ‘Strictus’ ja ‘Zebrinus’ on kõik horisontaalsete kollaste triipudega kõrged sordid.  

Ainuroog 'All Gold'

Jaapani tarn 'Goldband'
 
Lehtpõõsastest on kevadel vaieldamatult kauneim õitseja forsüütia (Forsythia). Ta õitseb varakevadel enne lehtimist päikesekollaste, okste ligi asuvate õitega. Sisemaal peavad meil paremini talvekülmadele vastu korea forsüütia (F.ovata) sordid, nt ‘Tetragold’. Suvel on põõsa roheline lehestik rahulikuks taustaks teistele kirevatele õitele. Suvised roosid on aia kuningannad. Kreemikast tumekollaste õitega sorte leiab nii peenra-, põõsas-, roni- kui ka pinnakatterooside seast. Happelises turbaaias on maikuu pilgupüüdjateks heitelehistest rododest magusalt lõhnav kollane rododendron (Rhododendron luteum) ja sortidest ‘Golden Lights’. Oranžid on ‘Mandarin Lights’ ja ‘Glowing Embers’. Kaaslaseks sobib poolvarju ja kergelt happelist mulda eelistav läiklehine mahonia (Mahonia aquifolium), kelle igihaljast rohelist ja läikivat lehestikku katavad säravkollased, magusalt lõhnavad õiekobarad mais. Põõsasmaranad (Potentilla) on vastupidavad suvest sügiseni õitsejad leppides ka lahjema mullaga. Erinevas tumedusastmega ja kasvukujuga kollaste õitega sordid on ‘Goldstar’, ‘Sunset’, ‘Bella Sol’, ‘Goldfinger’, ‘Jolina’, ‘Kobold’ jt.  
Forsüütia 'Flojor'

Peenraroos 'Sunny Beach'
 
Väga tänuväärsed kuldse värvi lisajad aias on kollaste lehtedega põõsad. Jaapani enelate (Spiraea japonica) ja Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) säravad sordid on puhas rõõm. Nad on vähenõudlikud ja ei vaja erilist hoolt. Meeldib päike ja hea drenaažiga parasniisek muld, kuid saavad hakkama ka kuivemas mullas. Enelad õitsevad suvel valgete, hele- kuni tumeroosade õiesarikatega, kukerpuud mais-juunis pisikeste kollaste kellukjate nektaririkaste õitega. Enelad moodustavad madalaid laiuvaid (‘Magic Carpet’, ‘Sparkling Carpet’) või kompaktesid (‘DP Gold’, ‘Golden Princess’, ‘Goldflame’, ‘Goldmpound’) põõsaid. Kukerpuudel on nii ümaraid (‘Anna’, ‘Evita’, ‘Goldalita’, ‘Special Gold’, ‘Sunsation’), sammasjaid (‘Maria’, ‘Yellow Tower’), pinda katvaid (‘Golden Carpet’, ‘Golden Horizon’)kui ka kaarjate (‘Aurea’) okstega sorte. Kõrgemate põõsaste seast leiab kollaste lehtedega sorte lodjap-põisenelate (Physocarpus opulifolius) seast: ‘Angel Gold’, ‘Dart’s Gold’, ‘Luteus. Ebajasmiin (Philadelphus) ‘Aureus’ õitseb varasuvel valgete lõhnavate õitega. Siberi kontpuu (Cornus alba) ‘Aurea’ on erkpunaste võrsetega leplik kõrgem põõsas.  Sort 'Gouchaultii' on lehed on rohelised, laiade kollaste servadega. Harilik sarapuu (Corylus avellana) ’Aurea’ on juba väga kõrge mitmeharuline põõsas, kes sobib suuremasse maakodu aeda värvi andvaks taustaks. Vähem levinud kollsaelehised ilupõõsad: harilik parukapuu (Cotinus coggygria ) ’Golden Spirit’ ja ovaallehine liguster (Ligustrum ovalifolium ) ’Aureum, kes on sisemaal külmahell; kaunis vaarikas (Rubus spectabilis) ’Olympic Gold’- sobib laiutama niiskemate aladele, õitseb kontrastsete lillakasroosade topeltõitega kevadel; puishortensia (Hydrangea arborescens) ’Golden Annabelle’ õitseb suvest sügiseni suuret valgete õiepallidega; ojadiervilla (Diervilla rivularis) ’Honeybee’ on keskmise kasvuga efektne massistutuse põõsas.  
Jaapani enelas 'Candle Light'

Thunbergi kukerpuu 'Orange Torch'
 
Põhjamaa inimesele võib kollane värv olla veidi ehmatav ja liiga kriiskav, kuid kasutades aiakujunduses seda vastuvõetavates kogustes, ei tasu kollast karta. Ta lööb peenra särama!
 
Toreda valiku kollaste õite või lehtedega istikuid leiab meie e-poest Istikud .