Multš ja multšimine

Aastatega on peenarde multšimine muutunud aina populaarsemaks. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Multšimiseks kasutatakse orgaanilisi ehk ajaga huumuseks lagunevaid (koorepuru, hakkepuit, turvas jt), sünteetilisi  (tekstiilid, peenravaibad jt) ja kivimultše.

FOTO: Kekkilä 

Orgaanilised multšid.
Eelised:

• hoiab mulla niiskust ja temperatuuri stabiilsena;
• aktiveerib mullas elutegevust, mis soodustab orgaaniliste ainete tekkimist;
• pärsib umbrohtude kasvu ja paljunemist;
• kallakutel vähendab erosiooni;
• tarbeaias väldib viljade kokkupuudet mullaga;
• peenra välimus on esteetiline.

Koorepuru ja hakkepuit paigalda ilma tekstiilita. Tekstiil  võib pidurdada kultuurtaimede arengut ja laiumist, lisaks ei saa nad loomulikul moel kätte toitaineid ja vett. Kihi paksus püsikutega peenras on 5 cm, puude ja põõsaste ümber 7 cm (jäta nende juurekaelad multšivabaks). Ajaga loodusliku multši alumised kihid järjest kõdunevad, lisades peenrale huumuskihti. Uuenda sellist multši vastavalt vajadusele, lisades peale uue kihi multši. Kõdunedes kasutavad mikroorganismid mullast lämmastikelemente, seega peab kevadel mulda segama lämmastik- või segaväetisi. Kui kasutad okaspuude koorepuru, tea, et see muudab mulla happelisemaks. Sobib kõige paremini hapulembeste taimedega (rododendronid, mustikad, kukitsad jt) peenra multšimiseks. Kui su aias on palju mände, saad hapulembide peenras ära kasutada ka männiokkad, mis annavad samuti mullale happesust juurde.

Turvast kasutatakse multšina enim roosipeenardes, kus kihi paksus 7-10 cm. Juurekael jäetakse taimel vabaks.
Puulehti kasuta peenestatult 5-7 cm paksuse kihina. Nad kõdunevad 2-3 kuud ning siis võib nad maasse kaevata. Selline multš ei ole silmale eriti esteetiline vaatepilt, seega võid pealmiseks kihiks laotada õhemalt koorepuru või hakkepuitu. Purustamata lehed kõdunevad mitu aastat ja nad lendlevad kergelt peenralt minema.
Tarbeaias on kodune vaatepilt põhuga, pilliroost või hundinuiast hakkega multšitud peenrad. Kihi paksus 7-8 cm. Kuna tegemist on õhulise materjaliga, vajub ta ajaga üsna kokku ning vajab täiendavat uut kihti. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.

Orgaanilise multšiga peenra hooldamine:

• granuleeritud väetise kasutamisel tõmba multš taimest eemale ja sega väetis mullaga, lükka multš tagasi;
• uuenda multši igal kevadel.

Dekoratiivsed kivimultšid.
Nagu nimigi ütleb, on tegu dekoratiivsete pinnakatetega. Sobivad kasutada teatud aiastiilide (vahemereline aed, ranniku aed, alpiaed) või peenrastiilide (minimalistlik, modernne) juures.
Algmaterjaliks on kõigil kolmel kivi, kuid kivide koostis on erinev. Enim kasutatavad on looduslik kruus, graniit ja paekivi. Kivid kas sõelutakse või purustatakse, et saada erinevaid fraktsioone. Sõelmeteks nimetame kõige peenema fraktsiooniga puistet, fr 0-4 mm. Killustikku on erineva fraktsiooniga, levinumad on fr 8-16 mm ja 16-32 mm ja 32-64 mm. Kivimultš koosneb juba suurematest kividest. Looduslikud toonid on beež, halli variatsioonid, punakad ja mustjad toonid. Lisaks eelnimetatud kivimitele, on võimalik tellida eksklusiivsemaid kive maaletoojatelt. Värvilahendused otsustab igaüks ise vastavalt oma maitsele. Aiakujundajate hea maitse reegel on, et mida kirevamad või eksklusiivsemad taimed, seda tagasihoidlikum multš. 

Kivimultši paigaldamisel on kaks võimalust, tekstiiliga või ilma. 
Tekstiil paigaldatakse mulla pinnale kivide alla. Siin võib multši kihi paksus olla  minimaalselt 3 cm. Kihi paksus oleneb kivide fraktsioonist. Mida peenem fraktsioon, seda õhema kihi saab panna. Suuremate kivide vahelt võib tekstiil paistma jääda. Lahenduseks kaks võimalust: pane paksem kiht või puista peale sõelmeid, mis vahed ära täidavad. 

Tekstiili eelised:

• muld ja kivid ei segune omavahel;
• vihm ei peksa mulda kivide vahelt üles, kivid püsivad puhtad;
• umbrohu levik takistatud;
• vajadusel saab kive pesta otse peenras.

Tekstiil peenras mõjutab taimede kasvu ja arengut ning nende hooldamist. Ta pidurdab kultuurtaimede arenemist ja laiumist, nad ei saa loomulikul moel kätte piisavalt vett ja toitaineid. Taime istutamiseks lõigatakse tekstiili auk, mis tehakse sageli liiga väike, et umbrohi ei leviks. Sellises ahtas augus hakkab taimel kiiresti kitsas, sest enamik taimi kasvavad laiusesse. Kivimultš koos tekstiiliga sobib peenardele, kus kasvavad okaspuud, vähesel määral lehtpõõsaid, puhmikulise kasvuga kõrrelised ja püsikud.

Ilma tekstiilita paigaldamisel arvesta minimaalselt 5 cm kihi paksusega. Ajaga võib tekkida vajadus mullatööde, rohimise või taimede jagamise järele, siis seguneb muld kividega ning ala näeb lõpuks välja nagu kivine põllumaa. Ei aita siin ka kivide pesemine, muld jääb mudasena kivide vahele, mis on omakorda soodne koht umbrohu seemnete idanemiseks.

Paigaldamisel jäta juurekaelad multšist vabaks. Kuna kivid ei kõdune, ei vaja multš uuendamist.

Kivimultšiga peenra hooldamine:

• kasuta vees lahustuvaid või vedelväetiseid;
• okkad, lehed ja muu prahi saad eemaldada puhuriga;
• heledad kivid vajavad pesemist, sest ajaga tekib neile rohekas vetikakiht