Kasvutingimuste määramine
18.03.2021
KASVUTINGIMUSED
MULD
Mullast oleneb taimede valik teie aias ja suuresti ka teie aia stiil. Muld on taimede toidulaud.
Peamised kolm mulla hindamise näitajat:
● tüüp
● struktuur
● happesus ehk pH arv
Mulla tüüp.
Näitab mulla mineraalset koostist. Levinumad on savi-, liiv-, ja turvasmullad.
Liivmullad on kerged, õhulised, toitainevaesed ja kuivavad kiiresti läbi. Sellised mullad sisaldavad väga vähesel määral savi osakesi, mis seovad vett ja hoiavad mullas niiskust. Siia sobivad kasvatamiseks vähenõudlikud taimed. Tavaliselt on liivmullad happelise reaktsiooniga.
Saviliivmullad sisaldavad savi osakesi veidi rohkem kui liivmullad. Seovad toitaineid juba paremini, olles endiselt vett hästi läbi laskvad. Kasvatamiseks sobivad niiskuspelglikud vähenõudlikud taimed.
Liivsavimullad on viljakad, toitainerikkad, parasniisked mullad, mis sobivad enamuste kultuurtaimede kasvatamiseks. Nimetatakse ka heaks aiamullaks. Savi osakesi on mullas parajal määral, et taime kasvuks säiliks mullas paras niiskus. Selline muld soodustab mullatekkeprotsessi ehk orgaanilised ained muunduvad väliste ja sisemiste mõjul uueks mullaks.
Savimullad on viljakad, taluvad põuda. Samas on nad rasked ja õhuvaesed. Liigne vesi uputab maa üle, sest savi ei ima seda kiiresti endasse. Taimed, kelle juured liigset vett ei talu, hukkuvad. Põua puhul, kui muld on läbi kuivanud, muutub ta kivikõvaks kamakaks. Maa praguneb. Sobib taimedele, kes armastavad kasvamiseks liigniisket pinnast.
Turvasmullad on mullad, milles mineraalosa on vähem kui 50%. Põhilise osa turvasmullast moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas. Nad on happelised, kerged ja õhuvaesed, samas on nad rikkad orgaaniliste ainete poolest. Siin sobivad kasvatamiseks hapulembesed taimed nagu rododendronid, hortensiad, mustikad jt.
Lihtne test mulla tüübi määramiseks: Võta peotäis märjaks tehtud mulda. Kui sellest saab pigistades voolida korraliku nö saviklombi ning see ei lagune pihus ringi liigutades laiali, on tegemist savimullaga, Kui saate kokku pigistada klombi, kuid liigutamisel hakkab see lagunema, on tegemist kõige taimesõbralikuma liivsavimullaga. Kui mullast klompi ei teki, vaid pudeneb enamvähem kohe laiali, on tegemist liiv-või saviliivmullaga.
Mulla struktuur.
Orgaanilise aine hulk mullas. Heas, elavas ja viljakas mullas näeme juba visuaalsel vaatlusel palju ussikesi, putukaid, sajajalgseid. Lisaks on seal seened, bakterid ja muid olendeid, kes lagundavad orgaanilist ainet, muutes selle huumuseks. Huumus tagab taimedele sobiva vee ja õhu vahekorra mullas.
Lihtne test struktuuri määramiseks: Kaevake kuival ajal soovitud kohas labidalehe sügavuselt mulda. Kui mõne sentimeetrise pealmise kuiva kihi all on kamakana niiskem muld, mis välja tõstes tükkidena laiali pudeneb, on tegemist hea struktuuriga mullaga. Kui muld on sügavuti läbi kuivanud või pind pragunenud ja latakatena kuivanud, saab struktuuri parandada orgaanilise aine sisse kaevamisega. Parim selleks on kompost ja kõdusõnnik.
Mulla happesus.
Mida happelisem on muld, seda rohkem on mullvees ioone ehk elektriliselt laetud osakesi. Nende hulka väljendatakse numbritega vahemikus 4…8. Mida väiksem arv, seda happelisem on muld. Kaubanduses on mulla pH määramiseks müügil erinevaid kodus kasutamiseks mõeldud lihtsaid teste. Nendega on mugav mulla pH taset määrata. Järgige testi tulemuse lugemisel tootja poolt kaasa pandud pH määramise tabelit, sest võib olla erisusi siin antud tabeliga!
Aluseline ehk lubjane muld. pH 7,5…8.
Happeline muld (liiv, turbamuld) pH 4…6.
Neutraalne muld pH 6…7,5.
Mulla niiskus.
Vesi on taimedele elutähtis element, mis on seotud mullaga.
Test: kaevake varakevadel vastsulanud pinnasesse u 50 cm sügavune auk. Kallake sinna ämbritäis vett. Jälgi ajaliselt kui kiiresti vesi pinnasesse imbub.
Kuiv pinnas (liiv- ja saviliivmuld) imab vee minutitega. Parendamiseks sisse kaevata savikamat mulda või peale vedada minimaalselt 30 cm mullakiht .
Parasniiske pinnas (liivsavimuld) imab vee 30 minutiga. See on parim pinnas enamike kultuurtaimede kasvatamiseks.
Niiske on pinnas siis, kui vesi ei imbub maasse väga aeglaselt, mitmeid tunde.
Savimullad. Siin on kaks varianti, maa kuivendamine drenaažvõrgustiku ja kraavide rajamisega või kauni ja omapärase sooaia rajamine. Kui teil on madal, savine või turbamullane maa, kus kasvab sammalt, sõnajalgu ja angervaksa, on enamasti tegemist liigniiske mullaga.
Veetaimed. Tegemist on vesise ja liigniiske kasvukohaga, kus kasvavad veetaimed, nagu vesiroos, luigelill, vesikupp jt. Need taimed istutatakse veekogusse. Taime dekoratiivsed osad jäävad veepinnale.
Fakt: Võime oma aias mulla omadusi, reaktsiooni ja veerežiimi muuta, et saada nö ideaalseid või normaalseid kasvutingimusi, kuid see eeldab ka tulevikus aias rohkem tööd, et rajatud olukorda säilitada. Lihtsam on kohe valida just teie aia mullale sobivad taimed, kus nad rõõmustavad teid kergema hooldusega aastakümneid.
Valgus
Valgusest saab taim energia. Taimed on kohastunud erineva tugevusega valgusega ja nad pigem hukkuvad, kui õpivad ümber. Valgusvajadus jagatakse suures laastus kolme rühma: päikseline, poolvarjuline ja varjuline
Päike - taimed, kes vajavad päikesevalgust kogu päeva jooksul ehk ideaalis päikesetõusust loojanguni. Minimaalselt kl 10-17. Õhk kuum, pinnas kuivab kiiremini.
Poolvari - taimed, kes eelistavad varju keskpäevase päikese eest. Sobib hommikune ja õhtune päike. Samuti varjutatud laiguline valgus läbi kõrgemate puude/põõsaste lehtede.
Vari - taimed, kes armastavad varjulist kasvukohta, sest päike võib kõrvetada nende lehed jms. Varjulises kohas on õhk jahedam, muld niiskem. Sobib ka varahommikune ja hilisõhtune päike.
Igihaljaste taimede puhul peab arvestama kevadtalvise päikesega. Päike soojendab lehti/okkaid, mis äratab taime talveunest. Vesi hakkab lehtede kaudu aurustuma. Kuid maapind on veel külmunud ja taime ei saa sealt veel lisavett kätte. Taimed võivad nii ära kuivada. Nt rododendronid, jugapuud, osad elupuud, kadakad jt. Istutada sellised taimed varjulisemasse kohta või varjutada varjutuskangaga.
Euroopa talvekindluse kaardil jaguneb Eesti kolmeks tsooniks – tsoonid 4-6 (6- Lääne-Eesti ja saared, 4-Eesti idapool, 5-vahepealne mandri Eesti osa).
Kui kirjeldustes on märgitud „6 tsoon“, siis sel juhul on taim võimeline taluma avamaal talvitumisel külma kuni -23 kraadi.
Taimi oma aeda ostes küsi kaupmehelt alati, mis kliimatsooni taimega tegemist on.
Tabelina:
Kliimatsoon
Temperatuur c°
Z1 -45…-59
Z2 -40…-45
Z3 -35…-40
Z4 -29…-35
Z5 -23…-29
Z6 -18…-23
Z7 -12…-18
Z8 -7…-12
Z9 -1…-7
Z10 -1…5
MULD
Mullast oleneb taimede valik teie aias ja suuresti ka teie aia stiil. Muld on taimede toidulaud.
Peamised kolm mulla hindamise näitajat:
● tüüp
● struktuur
● happesus ehk pH arv
Mulla tüüp.
Näitab mulla mineraalset koostist. Levinumad on savi-, liiv-, ja turvasmullad.
Liivmullad on kerged, õhulised, toitainevaesed ja kuivavad kiiresti läbi. Sellised mullad sisaldavad väga vähesel määral savi osakesi, mis seovad vett ja hoiavad mullas niiskust. Siia sobivad kasvatamiseks vähenõudlikud taimed. Tavaliselt on liivmullad happelise reaktsiooniga.
Saviliivmullad sisaldavad savi osakesi veidi rohkem kui liivmullad. Seovad toitaineid juba paremini, olles endiselt vett hästi läbi laskvad. Kasvatamiseks sobivad niiskuspelglikud vähenõudlikud taimed.
Liivsavimullad on viljakad, toitainerikkad, parasniisked mullad, mis sobivad enamuste kultuurtaimede kasvatamiseks. Nimetatakse ka heaks aiamullaks. Savi osakesi on mullas parajal määral, et taime kasvuks säiliks mullas paras niiskus. Selline muld soodustab mullatekkeprotsessi ehk orgaanilised ained muunduvad väliste ja sisemiste mõjul uueks mullaks.
Savimullad on viljakad, taluvad põuda. Samas on nad rasked ja õhuvaesed. Liigne vesi uputab maa üle, sest savi ei ima seda kiiresti endasse. Taimed, kelle juured liigset vett ei talu, hukkuvad. Põua puhul, kui muld on läbi kuivanud, muutub ta kivikõvaks kamakaks. Maa praguneb. Sobib taimedele, kes armastavad kasvamiseks liigniisket pinnast.
Turvasmullad on mullad, milles mineraalosa on vähem kui 50%. Põhilise osa turvasmullast moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas. Nad on happelised, kerged ja õhuvaesed, samas on nad rikkad orgaaniliste ainete poolest. Siin sobivad kasvatamiseks hapulembesed taimed nagu rododendronid, hortensiad, mustikad jt.
Lihtne test mulla tüübi määramiseks: Võta peotäis märjaks tehtud mulda. Kui sellest saab pigistades voolida korraliku nö saviklombi ning see ei lagune pihus ringi liigutades laiali, on tegemist savimullaga, Kui saate kokku pigistada klombi, kuid liigutamisel hakkab see lagunema, on tegemist kõige taimesõbralikuma liivsavimullaga. Kui mullast klompi ei teki, vaid pudeneb enamvähem kohe laiali, on tegemist liiv-või saviliivmullaga.
Mulla struktuur.
Orgaanilise aine hulk mullas. Heas, elavas ja viljakas mullas näeme juba visuaalsel vaatlusel palju ussikesi, putukaid, sajajalgseid. Lisaks on seal seened, bakterid ja muid olendeid, kes lagundavad orgaanilist ainet, muutes selle huumuseks. Huumus tagab taimedele sobiva vee ja õhu vahekorra mullas.
Lihtne test struktuuri määramiseks: Kaevake kuival ajal soovitud kohas labidalehe sügavuselt mulda. Kui mõne sentimeetrise pealmise kuiva kihi all on kamakana niiskem muld, mis välja tõstes tükkidena laiali pudeneb, on tegemist hea struktuuriga mullaga. Kui muld on sügavuti läbi kuivanud või pind pragunenud ja latakatena kuivanud, saab struktuuri parandada orgaanilise aine sisse kaevamisega. Parim selleks on kompost ja kõdusõnnik.
Mulla happesus.
Mida happelisem on muld, seda rohkem on mullvees ioone ehk elektriliselt laetud osakesi. Nende hulka väljendatakse numbritega vahemikus 4…8. Mida väiksem arv, seda happelisem on muld. Kaubanduses on mulla pH määramiseks müügil erinevaid kodus kasutamiseks mõeldud lihtsaid teste. Nendega on mugav mulla pH taset määrata. Järgige testi tulemuse lugemisel tootja poolt kaasa pandud pH määramise tabelit, sest võib olla erisusi siin antud tabeliga!
Aluseline ehk lubjane muld. pH 7,5…8.
Happeline muld (liiv, turbamuld) pH 4…6.
Neutraalne muld pH 6…7,5.
Mulla niiskus.
Vesi on taimedele elutähtis element, mis on seotud mullaga.
Test: kaevake varakevadel vastsulanud pinnasesse u 50 cm sügavune auk. Kallake sinna ämbritäis vett. Jälgi ajaliselt kui kiiresti vesi pinnasesse imbub.
Kuiv pinnas (liiv- ja saviliivmuld) imab vee minutitega. Parendamiseks sisse kaevata savikamat mulda või peale vedada minimaalselt 30 cm mullakiht .
Parasniiske pinnas (liivsavimuld) imab vee 30 minutiga. See on parim pinnas enamike kultuurtaimede kasvatamiseks.
Niiske on pinnas siis, kui vesi ei imbub maasse väga aeglaselt, mitmeid tunde.
Savimullad. Siin on kaks varianti, maa kuivendamine drenaažvõrgustiku ja kraavide rajamisega või kauni ja omapärase sooaia rajamine. Kui teil on madal, savine või turbamullane maa, kus kasvab sammalt, sõnajalgu ja angervaksa, on enamasti tegemist liigniiske mullaga.
Veetaimed. Tegemist on vesise ja liigniiske kasvukohaga, kus kasvavad veetaimed, nagu vesiroos, luigelill, vesikupp jt. Need taimed istutatakse veekogusse. Taime dekoratiivsed osad jäävad veepinnale.
Fakt: Võime oma aias mulla omadusi, reaktsiooni ja veerežiimi muuta, et saada nö ideaalseid või normaalseid kasvutingimusi, kuid see eeldab ka tulevikus aias rohkem tööd, et rajatud olukorda säilitada. Lihtsam on kohe valida just teie aia mullale sobivad taimed, kus nad rõõmustavad teid kergema hooldusega aastakümneid.
Valgus
Valgusest saab taim energia. Taimed on kohastunud erineva tugevusega valgusega ja nad pigem hukkuvad, kui õpivad ümber. Valgusvajadus jagatakse suures laastus kolme rühma: päikseline, poolvarjuline ja varjuline
Päike - taimed, kes vajavad päikesevalgust kogu päeva jooksul ehk ideaalis päikesetõusust loojanguni. Minimaalselt kl 10-17. Õhk kuum, pinnas kuivab kiiremini.
Poolvari - taimed, kes eelistavad varju keskpäevase päikese eest. Sobib hommikune ja õhtune päike. Samuti varjutatud laiguline valgus läbi kõrgemate puude/põõsaste lehtede.
Vari - taimed, kes armastavad varjulist kasvukohta, sest päike võib kõrvetada nende lehed jms. Varjulises kohas on õhk jahedam, muld niiskem. Sobib ka varahommikune ja hilisõhtune päike.
Igihaljaste taimede puhul peab arvestama kevadtalvise päikesega. Päike soojendab lehti/okkaid, mis äratab taime talveunest. Vesi hakkab lehtede kaudu aurustuma. Kuid maapind on veel külmunud ja taime ei saa sealt veel lisavett kätte. Taimed võivad nii ära kuivada. Nt rododendronid, jugapuud, osad elupuud, kadakad jt. Istutada sellised taimed varjulisemasse kohta või varjutada varjutuskangaga.
KLIIMATSOONID
Euroopa on jagatud 11 kliimatsooniks. Kliimatsoonid näitavad temperatuuri, mida taimed taluvad.Euroopa talvekindluse kaardil jaguneb Eesti kolmeks tsooniks – tsoonid 4-6 (6- Lääne-Eesti ja saared, 4-Eesti idapool, 5-vahepealne mandri Eesti osa).
Kui kirjeldustes on märgitud „6 tsoon“, siis sel juhul on taim võimeline taluma avamaal talvitumisel külma kuni -23 kraadi.
Taimi oma aeda ostes küsi kaupmehelt alati, mis kliimatsooni taimega tegemist on.
Tabelina:
Kliimatsoon
Temperatuur c°
Z1 -45…-59
Z2 -40…-45
Z3 -35…-40
Z4 -29…-35
Z5 -23…-29
Z6 -18…-23
Z7 -12…-18
Z8 -7…-12
Z9 -1…-7
Z10 -1…5
