Tutvume: Urmas Roht, rodode kasvataja

24.05.2022

29. mail toimub veebikoolitus teemal : 'Rododendronid aiakujunduses'. Koolitusel räägime rodode päritolust, nende kasvatamisest ja eripäradest. Vastame küsimustele.
Koolituse viib läbi Urmas Roht. Ta on olnud dendroloogia õppejõud ja avaldanud üle kümne puittaimi tutvustava raamatu, ka teemakohase '90 rododendronit'.

 

Räägi mõne sõnaga endast .
Olen juba üsna vanaks elanud maapoiss Põlvamaalt väikesest Karste külast. Isa töötas metsanduses, oli metsaülem ja eks poisist peale olen kasvanud loodusega koos. Palju metsa istutanud-külvanud ja muu seesugune. Olen ka pea kümme aastat metsataimede puukooli pidanud ja miljoneid puid kasvatanud.

Kas sinu kohta võib öelda taimetark?
Kindlasti mitte. Mind ajab alati sisemiselt veidi muigama, kui kuulen inimesi rääkimas, et nad tunnevad hästi kõiki taimi. Inimese elu on nii lühike, et kui suudad elu jooksul õppida orienteeruma veidi paremini mõnes taimerühmas, siis oled juba kaugele jõudnud. Taimi võid ju tunda, aga nendega sinasõbraks saamine on hoopis teine asi. Arvan, et mina veidi olen taimedega juba sinasõber.

  
 

Kuidas leidsid tee aianduse juurde?
Ilmselt ikka läbi Räpina Aianduskooli. 2001 aastal kutsus tollane direktor mind Räpinasse dendroloogiat õpetama ja siis nägin lähemalt siin ka muid aiandusalaseid tegemisi. Varem mul aianduse vastu tõesti väga huvi polnud ja kui 2009 kolisin oma praegusesse elukohta Ihamarus, Metsa tallu, rajasin esimese asjana viljapuuaia. Aga muidugi aednikuks ei või ma ilmselt end kunagi pidada, mul puudub ka vastav haridus. Olen ja jään ikka metsameheks, olen selleks õppinud.

Millest koosneb maastikuehitaja argipäev?
Argipäeviti olen ikka veel tööinimene, pension terendab õnneks küll mitte enam väga kaugel. Igapäevaselt juhin Aianduskooli õppemajandit, ehk tegelen kõige sellega mis jääb koolihoonest väljapoole. Kokku on maad 30 hektarit, millel silm peal hoida. Peamiselt oleme esimeseks praktikabaasiks meie kooli õpilastele, lisaks kasvatame lilli, viljapuid ja marjapõõsaid ning ilupuid. Arvan, et viljapuude ja marjapõõsaste paljundajana ongi Aianduskool ehk kõige parem. Nii et, läbinisti tööinimene koos kõige argisega. Õhtul nokitsen kodus ja koduaias, kui väljas pimedaks läheb, püüan end sundida ka veidi kirjutama. Tihti see ei õnnestu, kirjutamislust sõltub parasjagu tujust. Mõnikord pole üldse lõbus arvuti taha istuda.

 
  

Oled kirjutanud palju raamatuid taimede kohta. Kuidas valid teemad ja taimed, kellest kirjutad?
Puittaimede armastus on pärit kindlasti lapsepõlvest, need lõputud metsistutamised ja muu. Meil oli kodus ka metsataimede taimla. Nägin juba väikesena, kuidas neid kasvatati ja hooldati. Kuna õpetasin nii Räpinas kui Maaülikoolis dendroloogiat, siis oli mul kirjutatud selleks ka tudengitele konspektid, eraldi lehtpuudest ja okaspuudest. Sealt oli juba lihtne jõuda lehtpuude monograafia kirjutamise juurde. Siis paluti raamatut kodumaistest puudest-põõsastest ja nii see läks. Kujundasin välja oma 90 puittaime sarja. Mul on arvutis kirjas ideed, mida kõike selles 90 sarjas käsitleda võiks ja saaks. Tõsi, huvitavamad taimerühmad on juba läbi kirjutatud nagu okaspuud, rododendronid, magnooliad, vahtrad ja viimasena ka sirelid, aga ideid seni veel jätkub.

Milline on seni olnud põnevaim erialane väljakutse?
Ilmselt Lehtpuude monograafia lõpuni kirjutamine. See on nii pagana suur töö! Kui täna peaks seda keegi uuesti pakkuma, siis kindlasti ei võtaks enam vastu. Kaks osa on seni ilmunud ja vähemalt kaks osa tuleb veel kirjutada. Kuidagi tuleb sellega siiski lõpuni saada. 90 sarja raamatute kirjutamine on selle kõrval meeldiv vaheldus.

 

 

On sul aednikuna unistus, mida tahad ellu viia?
Tahan rajada mõne aastaga sellise taimeaia, kust iga külastaja enesele mingi huvitava ja haruldase taime võiks valida. See võtab aega ja ilmselt ka palju vaeva. Aga sihiks selle sean ja sinna suunas liikuma hakkan. Lisaks tahaks veel koju mitmeid taimekollektsioone rajada. Eks näis kuidas tegelikult jõuab. 

Mis sind inspireerib?
Mind inspireerib loodus ise. Ootan kärsitult igal kevadel looduse tärkamist, lindude tagasijõudmist ja kõike seda, mis uue aastaringiga kaasas käib. Loodusemehena tunnen üsna hästi elusloodust ja oskan seda kõike nautida. Mulle väga meeldib mu kodu, kodumets ja järv. Käin, vaatan alatasa taimi üle, oodates, millal nad õitsele puhkevad. Aasta-aastalt suudan looduse puhkemisest järjest rohkem rõõmu tunda ja seda oodata – see ongi mu inspiratsioon.
 

Sinu sõnum tänasele aiaomanikule.
Minu meelest on aiad väga lakutud väljanägemisega. Murud inglaslikud, madalaks pöetud, kõik elus on sealt ju minema peletatud. Mulle meeldib palju rohkem selline mitte väga klantsitud aed.
Samas olge julgemad Teie jaoks uute taimedega katsetama, on igav kui aiast aeda korduvad elupuusordid ja muu. Katsetamistes ongi just võlu. Meil on tänapäeval palju võluvaid taimerühmi mida kasvatada, magnooliad, kämmalvahtrad, ilukirsid ja palju muud. Maailmas poleks tehtud ühtegi avastust kui inimkond oleks ette teadnud, et suure tõenäosusega pole üks või teine asi võimalik ega õnnestu. Alati peab jääma mängule mängu ilu. Vot seda mängu ilu aiapidajatele soovitangi.
 

Kodued on sinu jaoks …
...koht kus vaadata, kes siis täna õitsema on hakanud. Koht, kus veeta oma aega, korraldada üritusi ja võtta sõpru vastu. Koht, kus lüüa hambad sisse esimesele valminud õunale ja pista suhu sõstraid. Koht kus võin käia paljajalu ja kasvõi püksata, ma ei häiri seal kedagi. Ja mind ei häiri siin miski. Vaat selline peab üks koduaed olema.


Aitäh Urmasele muheda vestluse eest!