Talv aias: metsloomad teevad pahandust?

18.11.2021
Eestimaa talved panevad tihti metsloomade kõhud korisema ning nad leiavad tee meie aedadesse. Kui ilu- või viljapuuaed ei ole taraga piiratud, on metskitsedel ja jänestel lihtne aeda maiustama tulla. Loomad ei ole rumalad ka nemad eelistavad toitu hankida sealt kus on mugavam ja kus on seda rohkem või seada ennast elama kohta, kus vaenlasi on vähem. Kuidas metsloomad aiast eemale hoida kui ei ole soovi aeda taraga piirata?

Metskitsede, jäneste ja pisinärilisete leviala ulatub üle kogu Eesti. Rohusööjate põhitoiduks on kevadest sügiseni rohttaimed. Talvel, kui maapind on külmunud või maad katab paks lumevaip, ei saa nad oma põhitoitu kätte ning nad võtavad ette puhmarinde ja puude-põõsaste noored võrsed ning pungad, sest need on kõige toitainerikkamad. Metskitsed kujundavad kaitsmata elupuudest, ebatsuugadest ja lehistest alt puhtaks nositud topiaari pilvekesed, kärbivad ilu- ja viljapuid kompaktsemaks ning põõsad saavad uued vormid. Kõike seda nii kõrgelt kui kael ulatab.
Jänesed armastavad lisaks võrsetele ka nooremate puude koort koorida. Kuna ta suudab end käppadele püsti ajades üpris pikaks volaskiks venitada, siis tehakse kahjutööd ka keskmise kõrgusega puudel-põõsastel.
Hiired ja teised pisinärilised liiguvad lume all käike tehes ning nende põhimaius on juurkaelade koore näkitsemine.

Kuidas aeda kaitsta?

Noorte puude tüvede kaitseks on kõige paremini toiminud ümber tüvede keeratavad tugevast plastikust spiraalsed tüvekaitsed. Alusta kaitsmist kohe maapinnalt ja liigu spiraalselt mööda tüve nii kõrgele kui oksastik lubab. Võid proovida nendega katta ka jämedamaid alumisi oksi. Kaitse peab olema tihedalt ümber tüve, et seda poleks lihtne paigast liigutada. Kinnita vajadusel mõnest kohast näiteks kokku tõmmatavate juhtmeklambritega. Nii kaitse tüve jäneste ja näriliste eest. Kevadel eemalda kaitsed ja klambrid peale maapinna sulamist. Suveks ei soovita neid peale jätta, sest kaitse all leiavad hea elupaiga sipelgad ja teised putukad ning see on puu tervisele kahjulik.
Hiirte tõrjeks sobib ka plastikpudelist lõigatud toru, mis suru enne külmade saabumist tüve ümber maasse. Lisaks talla lumi tüve juurekaela ümber kinni, et hiired ei saaks julgelt lume all puule läheneda, kardavad linde ja teisi looduslikke vaenlasi. ’Maiuspalaks’ võib ümber tüve raputada näriliste mürki või kuubikuid, kuid ainult juhul kui lapsed, koduloomad ega linnud seda sealt kätte ei saa.

Puude ja põõsaste ümber võib ehitada talveks ajutise võrkaia. Löö ümber taime 3-4 pikemat puitvaia sellisele kaugusele, et võrsed jäävad võrkaia sisse. Kinnita võrk vaiade külge metalklambritega või keera lihtsalt otste traadid omavahel kokku. Kevadel keri võrk kokku uut sügist ootama. 
Ekstreemsema meetodina olen näinud talveks paigaldatud elektrikarjuseid, kuid isiklikul neid ei poolda ja ei propageeri.

Mehhaanilistest vahenditest olen kasutanud ka avariilinti aias, kus eesaed on tarastatud kuid metsaäärne tagaaed on kaitsmata. Tõmmake lint ümber kaitset vajava ala kinnitades seda olemasolevate suuremate puude või hoonete külge. Olen tõmmanud lindi kolmelt kõrguselt, maapinnast u 30 cm,, järgmine 80 cm ja kolmas 120 cm kõrguselt. Vajadusel saab kasutada kinnitamiseks ka maasse löödud puitvaiasid. Selline võte on toiminud üpris hästi, sest lindi värelemine ja laperdamine tuules on metsloomale veidi hirmutav. Talve jooksul peab muidugi linti kontrollima, sest tuul või oksad väivad seda katki rebida. Värvikombinatsioon ei ole oluline. Visuaalselt ei pruugi see kõigile meeldida.

Kasuks tulevad erinevad heli tegevad, vilkuvad või veiklevad vahendid: vanad CD plaadid, tuulekellad, kellukesed jms. Kuid loomad harjuvad nendega kiiresti ja saavad aru, et reaalne oht puudub. 
Vanasti soovitati tüvi kokku määrida pesuseebiga ja riputada seebitükke puudele. Ka tüve ümber seotud kuuseoksad pidavat neid jäneste hammaste eest kaitsma. 

Kaubanduses leiab metsloomade peletamiseks erinevaid pritsimiseks või peitsimiseks kasutatavaid vahendeid. Levinuim, mida olen ka ise kasutanud on verejahul põhinev pulber Repeller-verejahu. Seda saab leige veega segades kasutada võrade pritsimiseks. Mida vesisem ja sajusem talv, seda tihemini peab toimingut kordama. Paksema pastaga saab võõbata tüvesid. Täpsemad kasutusjuhised toote pakendilt. Ära unusta sellistel töödel kasutada isikukaitsevahendeid!

Proovisin ära ka verejahu savipoti meetodi. Leotasin pesušvamme paksemas verejahu lahuses, toppisin need savipottidesse ja panin need tagurpidi nagu mütsid vaiade otsa rippuma. Paigutasin need aia piirile ja puude-põõsaste ümbrusesse. Meetod toimis, kuid švamme peab kindlasti talve jooksul  paar korda kuus värskendama. 

Pritsimiseks on veel toode Trico, mis põhineb lambarasval. Kui olete märganud metsas siniseks võõbatud võrsete tippe, on tegu Cervacoli pastaga. 
Tehes peletustöid lõhna baasil toimivate pritsimiste ja peitsimistega, tuleb seda teha kogu talve jooksul regulaarselt, sest muidu ei ole sellest kasu. Kontrolli oma aeda talve jooksul korduvalt. 

Looduslikult on ilus ja mõistlik lahendus kaitsmata krundipiiril tihe hekk. Ideaalne on asteldega viirpuudest hekk, mida hakkavad järjest rohkem kasutama ka põllumehed. Viirpuuhekki saab kasvatada nii vabakujulise kui ka pöetuna.

Märgates siiski puudel koorekahjustusi, lõika tekitatud haava servad aianoaga siledaks ning kata koht haavapeitsiga. Kui kahjustatud kohas on alles rohelist kambriumit või heledat niineosa, parandab puu oma haava suve jooksul ära.
Puhtaks söödud elupuud taastuvad tavaliselt uinuvatest pungadest, kuid see võtab aega mitu aastat enne kui puu jälle esinduslik välja näeb.