Talikülv

03.01.2022
Kirglikutele aednikele on talvine puhkus üpris piinarikas aeg, sest näpud ju sügelevad aias tegutsemise järgi. Paljud on leidnud lohutuseks toataimed, teised sirvivad pildiajakirju ja kolmandad külvavad juba talvel seemneid.

Talikülv on väga lihtne viis taimede ettekasvatamiseks. Toiming on lihtne, ei ole kulukas ning külv ei nõua mingit hoolt, olles jõukohane algajale ja põnev katsetamine kogenud aednikule. Alustada võid juba detsembri lõpus ja jätkata aprillini. Külvid viiakse õue talvisesse ilma karastuma, et kevadel tärkaksid tublid taimehakatised. Nii kasvatatud seemikud on vastupidavamad ja külmakartmatud. 
 
 
Materjalid, mida talikülviks vaja läheb, on üldjuhul aednikul kodus täiesti olemas: külvinõuks sobivad kõik sügavamad plastikkarbid, -kanistrid ja -konteinerid; läbipaistev kile või plastkaaned; mulda ikka leidub; taimesildid; veekindel marker. Seemnes soeta kaubandusest vastavalt oma soovidele.
  • Külvinõud. Oluline on, et nõu mahutaks kuni 10 cm kihi mulda ja seemikute kasvuruumi jääks ka umbes 5 cm. Pealt katmiseks kasuta läbipaistvat kaant või tugevamat kilet. Kaas on oluline, et seemikud oleksid kaitstud keskkonnas. Nõu põhjas peavad olema drenaažiaugud, et tagada ventilatsioon ja liigse vee ärajooks.
  • Muld. Parim on külvi- ja pikeerimismuld. See on kerge ja õhuline ning toitainevaene. Aiamuld ei ole sobilik, sest on liiga raske ja sisaldab umbrohujuuri või -seemneid. 
 
  • Seemned. Talikülviks sobivad kõik püsikute, ühe- ja kaheaastaste taimede, maitsetaimede ja köögiviljade seemned. Miks mitte katsetada ka põõsaste ja puude seemnetega. Seemnetega sorditaimi paljundades ei pruugi järglased olla sordiehtsad. Viimaseid annavad ainult F1 märgistusega seemned. Ise korjatud seemned on alati põnev tulemuse ootus. Tutvuge kindlasti enne külvi seemnete idanemise eripäradega, nt osad liigid vajavad tärkamiseks pikemat puhkeperioodi ja külmtöötlust. Mida värskemad on seemned, seda suurem on nende idanemisprotsent. 
  • Taimesildid. Sobivad igasugused plastikribad või puitlaastud, kuhu on võimalik peale kirjutada. Ka plastnoad ja -lusikad on igati asjakohased. Kauplustes on muidugi müügis korrektsed sildid. Kirjutamiseks kasuta veekindlat markerit või spetsiaalset ilmastikukindlat harilikku pliiatsit. 
   
 
Talikülvi protsess samm-sammult:
   
   1. Täida külvinõu minimaalselt 10 cm eelniisutatud külvimulla kihiga. Niiskust peab olema piisavalt, kuid muld ei tohi olla ligumärg. 

          
   
 
   2. Seemnete külvil arvesta iga liigi nõutava külvisügavusega. Valgusidanejate, nt lobeelia, tokkroos, petuunia jt, seemned on tolmpeened. Need puistatakse mulla pinnale ning ei kaeta lisamullaga. Neist veidi suuremad, umbes mooniseemne suurused seemned külva ka mulla pinnale, kuid patsuta kergelt mulda kinni. Mida suuremad seemned, seda sügavamale võib nad külvata. Herned ja mungalilled külva juba paari cm sügavusele. Mida suuremad on seemned, seda hõredamalt saab neid külvata, et hiljem oleks lihtsam neid pikeerida ehk üksteisest eraldada ja üksiknõudesse või peenrasse istutada.     
     
Seemned on erineva välimuse
ja suurusega.
 
Tumedad lavendli seemned on
pisikesed ja mustad ning neid
mullaga ei kata.
 Heledamad kisekakra seemned
 on mullapinnal nähtavad.
 
 
 
Veidi suuremad kukekannuse seemned kata vähese mullaga.                  Patsuta muld õrnalt kinni.                                            
 
   3. Lisa külvidele sildid taimenimedega ja külvi kuupäevaga. Kui kasutad aiamärkmiku, kanna külvi andmed ka sinna sisse.
   
Spetsiaalsetele puidust siltidele on nimed
ja külvikuupäev kirjutatud veekindla markeriga.
   Külvid on sildistatud ning õue viimiseks valmis.   
             
 
   4. Kata nõud kaane või kilega ja vii õue karastuma. Kohaks vali vähekäidav ala, kus pole ohtu, et lumme mattunud külvid lumelükkamise või mängimise tagajärjel kannatada saaksid. Hea lahendus on ka suured plastkastid, kuhu saad kõik külvid korrektselt paigutada ning ühe suure kaanega sulgeda. 
Külvialus on asetatud plastkasti. Nii on külvid kaitstud ilmastiku, lindude ja pisiloomade eest.     Kastile sai kaaneks teine samasugune suurem kast. Kevadel asendatakse see läbipaistva kilega, et idanejatel oleks valgust.
 
   5. Aprillini on ooteaeg. Kevade edenedes seemned tärkavad. Ära lase ennast häirida lumesadudest ja külmakraadidest, sest esimesed tärkajad on külmakartmatud. Tee aiamärkmisse märkmeid. Väldi kõrvetavalt päikeselist kohta. Järk-järgult ava nõude kaasi, et tagada õhuvahetus ja kuiva kevade korral tee nõudele altkastmist. 

   6. Kui püsikute ja külmakindlate suvikute seemikutel on ilmunud idulehed, eemalda kaas täielikult, kuid jälgi ilma, sest ränk rahe või vihm uputavad taimehakatised ära. Selleks ajaks sulge nõu kaanega. Külmaõrnade suvikute kaas eemalda ainult soojema ilmaga. Öökülma ohu korral kata uuesti kaanega. Veel tärkamata konteinerid hoia kaetuna seni kuni nad tärkavad. Parim kastmisviis on altkastmine.

   7. Seemikud istuta viljaka mullaga peenrasse kui neil on tekkinud esimene paar pärislehti. Kui seemik tundub kidur, istuta ta enne peenrasse istutamist kosumiseks potti. Peenras on hoolduseks kastmine. Kaitse värskeid seemikuid tigude ja nälkjate eest. 
 
Seemnest on hea kasvatada haruldasi või vähelevinud püsikuid, keda aiandid ja puukoolid ei paku. Ise külvates saab kohe suurema koguse taimi, et istutada neid suuremate efektsete gruppidena. Seemnest kasvatamine on hea valik taimedele, kes ei talu just kõige paremini ümberistutamist, sest neil on pikk väheharunenud sammasjuur (ogaputked, idamagunad).

Põjalikumat infot leiab raamatust ’Talikülv. Hobiaedniku eksperimendid’, autoriks Katrin Uverskaja. Raamat põhineb ta enda katsetustel ja kogemustel. 

Põnevat avastamist ja katsetamist!