Jõulutäht

13.12.2021
Jõulutäht ehk kaunis piimalill on traditsioonilise jõulupuu kõrval muutunud pühadeaja signatuuriks. Tema välimus on pidulik ja silmatorkav.
Piimalille erksad värvid, mida nüüdseks on aretatud lisaks punasele klassikale ka valgetes, kollastes, roosades ja kirjudes toonides, püsivad kaunid kogu pühade aja, kuid  jaanuaris kipuvad taimed kahvatuma ning närbuma. Paljud lilled leiavad oma otsa prügikastis või kompostis. Kui sulle viimane mõte ei meeldi, proovi piimalille järgmiste pühadeni poputada, et taas eksponeerida tema hiilgust. 
Iga taime õigeks hoolduseks on vajalik tunda tema päritolu ja elustiili.
 

 
 
   Euphorbia pulcherrima kuulub piimalilleliste sugukonda. Looduslikult kasvab Kesk-Ameerika lehtmetsades, peamiselt Mehhiko Vaikse ookeani rannikul Sinaloa provintsist kagu suunas kuni Guatemalasse. Teda on viidud ka Aafrika ja Austraalia troopikaaladele. Looduses kasvab piimalill 0,6-4 meetrise põõsa või puuna. Temperatuur ei lange kasvukohas kunagi alla nulli.
 
 
Õied on tal pisikesed, kollkas-rohelised ja asuvad võrse tipus punaste kõrglehtede keskel. Just, punased 'kroonlehed' pole sugugi õied vaid tavalised lehed. Miks nad värvi muudavad?
See tuleneb nende loodusliku kasvukoha eripärast, kus kesktalvel muutuvad päevad lühemaks ja ööd pikemaks. Lühemad päevad nö käivitavad õitsemise iga võrse tipus ja taimed ei tooda sel ajal klorofüli ning see omakorda annab lehtedele märku punaseks muutumiseks. Valguseperioodi ajal kogub taim energiat, pimeduseperioodi ajal muundab selle abil lehti punaseks. Pimeduseperioodid peavad vältama vähemalt 12 tundi. 
 
 
  Levinud on arvamus, et jõulutäht on mürgine. Arvamus pärineb1919 aasta kuulujutust, et peale taime lehe söömist suri väike laps. Linnalegend levis ja kõlab tänaseni. 
Nüüdseks on teaduslikult tõestatud, et see info ei vasta tõele. Piimalille lehtede sissesöömise fataalne kogus on ... ei olegi sellist kogust! Võid peale 600 lehe söömist tunda küll kerget kõhuvalu, kuid see tuleneb pigem kogusega liialdamisest mitte toksiinidest.
Allergiat võib jõulutäht tekitada neil, kel on vastunäidistatud lateks või kes põevad ekseemi. Kokkupuude võib sel juhul tekitada löövet. 
 
Kaua dekoratiivselt püsiva taime valik algab juba kaupluses.
1. Vali hästi harunenud taim, kelle kõik võrsetippude värvilised lehed on lõplikult värvi muutnud. Ilusad ja lopsakalt värvilised, ilma rohetavate servadeta. Jõulutähte ei ole mõtet valida nö alles 'õitsemist' alustavat taime ja loota, et nii püsib ta kodus kauem ilus. Kasvuhoonetes antaks jõulutähtedele väga kindel kogus valgust ja pimedust, et lehed saavutaksid võimalikult ergava tooni. Kodus, eriti pühade ajal, mil toad säravad valgusest, ei õnnestu sellist režiimi luua. 
2. Kolletavad lehed ja kuiv muld on halvad märgid, leia parem uus taim.
3. Ära vali taime jaheda tuuletõmusega kohast. Ostjaid armastatakse ahvatleda kaupluste sisenemiste ja väljumiste juures toredate lilli täis riiulitega. Kahjuks ei ole selline koht jõulutähe tervisele hea ning koju jõudes närbub ta suhteliselt varakult. 
4. Paki ostetud lill kaupluses korralikult mitmekordsesse paberisse. Jõulutäht armastab soojust. Temeperatuur alla 10 kraadi põhjustab lehtede langemist. Koju, sooja ruumi jõudes, eemalda paber koheselt.
 
 
 
  Olles kaunitari koju või kontorisse toonud hoolda teda hästi ning ilu jätkub kauemaks.
1. Talvel, õitsemise ajal armastab jõulutäht valgust. Hoone lõuna-, ida- või läänepoolne ruum on ideaalne. Aseta taim kohta, kuhu ei paist otsest päikesevalgust lehtede peale. Õitsemine ja seega ka lehtede dekoratiivsus kestab kauem, kui suudate talle anda päevas 6-8 tundi päevavalgust. 
2. Nad armastavad keskmise või soojema temperatuuriga ruumi, 18-21 kraadi. Temperatuur olgu ühtlane, mitte kõikuv. 
3. Väldi hoolega tuuletõmmet.
4. Ära aseta taime küttekehade ligi.
5. Jõulutähele meeldib ühtlaselt niiske muld. Ära kasta üle ega lase mullal läbi kuivada. 
 
Pühad saavad läbi ja ka jõulutäht näitab väsimuse märke. Värvilised kõrglehed tuhmuvad ja kukuvad küljest ning taim muutub üleni roheliseks. See on loomulik, sest õitsemisne saab läbi ning taim sätib end puhkama. Esialgu jätka hooldamist nagu pühade ajal. Kevade edenedes tärkavad uued kasvud. Nüüd on aeg taime väetada. Kasuta universaalset toalillede väetist kord nädalas kuni juuni kuuni.
Mais, mil kasv on hoos, on hea aeg lill ümber istutada värskese mulda ja vajadusel ka suuremasse potti. Suvel võib aga ei pea taime välja suvitama tuua. Leia tuulevaiksem koht kuhu paistab hommikupäike või kergelt varjuline aianurk. Temeperatuur ei tohiks langeda alla 15 kraadi. Väeta juunist augusti lõpuni, iga 3 nädala tagant tasakaalustatud NPK väetisega, nt igat elementi suhtes 20-20-20 ühikut. 
Harunemise soodustamiseks kärbi võrseid. Peavõrsed lõika umbes 15 cm peale tagasi. Alles peab jääma vähemalt 2 lehte, et kasv jätkuks. Lõikekohast kasvavad uued võrsed. Kui ka neil on moodustunud vähemalt 2 lehte, näpista kõigi võrsetipud ära. Jätka võrsetippude näpistamist augusti lõpuni. Töö käigus eemalda ka pikad ja nõrgad võrsed. Hoia taime nö vormis. 
Augustist alates vajab jõulutäht otsest päikesepaistet, et uuesti õitsema hakata.
Sügisel too jõulutäht temperatuuri alanedes tuppa tagasi. 
 
 
  Kuidas jõulutäht pühadeks uuesti õitsema saada? See ei ole just raske, kuid nõuab järjepidavust.
1. Aseta lill oma maja kõige päikeselisemale aknale. 
2. Septembri lõpust või oktoobri algusest peab jõulutähti iga päev eredas valguses hoidma 10 tundi ja täielikus pimeduses 14 tundi ööpäevast. 
3. Pimedus on oluline! ja selle saavutamine küllalt keeruline. Sobib nt tühjaks tehtud kapp. Pane ta sinna õhtul kl 17 ja too päikese kätte hommikul kl 7. Nutikas telefon tuletab hea meelega toiminguid meelde. Kapi uksele silt range keeluga: Ust mitte avada! Kasutada saab ka pealt suletavat kasti. 
4. Õienuppude moodustumine võib võtta 4-8 nädalat. 
5. Ära unusta taimi ka kasta. Väeta detsembri keskapigani. 
6. Märkad kõrglehtede värvuse muutust. Jätka igapäevast päev-öö rituaali kuni jõulutäht on saavutanud rikkaliku ja erksa värvi.
7. Aeg oma saavutust eksponeerida!