Harilik pihlakas, aasta puu 2022

28.12.2021
Aasta puud on valitud alates 1996. aastast. MTÜ Loodusajakiri on edastanud teate, et aasta 2022 puuks valis ajakirja Eesti Loodus toimetus taas hariliku pihlaka. Just nimelt taas, sest pihlakas oli aasta puu ka 22 aastat tagasi. 

Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on kogu Euroopas levinud 4…15 m suvihaljas puu, harvem põõsas. Eestis kasvab looduslikult segametsades, metsaservadel ja mujal olles üks enim levinud taimeliike. Teda edestavad ainult harilik raudrohi ja harilik hiirehernes. 
Puu koor on hallikas ja sile. Lehed rohelised, paaritusulgjad. Õied on valged, mõrumandli lõhnaga ja koondunud tihedasse kännasesse. Õitseb mais-juunis. Oranžid kuni punased söödavad õunviljad valmivad septembris-okoobris.
Noorelt talub pihlaks varjulist kasvukohta, kuid muutub kasvades valgusnõudlikumaks. Ei ole nõudlik mullastiku suhtes, kuid istutuskohta valides arvesta, et tema juurestik on maapinnalähedane. Kõige halvemini talub savisel või soostunud maal kasvamist. Parim istutusaeg on sügis. 

Aedades kasvatatakse harilikku pihlakat nii tema ilu kui ka viljade pärast. Talle on omistatud ka maagilist väge ning juba vanadesse taluaedadesse istutati teda kodu kaitsvaks puuks. Ka pihlaka puidust valmistatud esemetel usuti olevat nõiavägi.
Harilikust pihlakast on aretatud palju sorte, nii iluaianduslikul kui puuviljanduslikul eesmärgil. Kitsa võraga sordid nagu ’Fastigiata’ ja ’Autumn Spire’ sobivad linnahaljastusse või väiksematesse aedadesse. Kollaste viljadega sordid on ’Xanthocarpa’, ’Joseph Rock’ ja ’Sunshine’. Puuviljanduseks aretatud sort ’Likernaja’ sobib hästi mahla, keedise ja likööri valmistamiseks. ’Granatnaja’ on saagikas ja suurte viljadega sort sobides istandike rajamiseks. 
 
    
Harilik pihlakas 'Fastigiata'


Harilik pihlakas 'Joseph Rock'
 
Iluaianduses on tuntud ka teised pihlaka liigid.
Valge pihlakas (S. aria) erineb oma lehtede poolest, mis on ümarelliptilised, nahkjad, rohelised, alt viltjad. Kasutatakse aina rohkem linnahaljastuses.
Sahhalini pihlakas (S. commixta) lehed on sulgjamad ja graatsilisemad kui harilikul pihlakal. Õied valged, suurtes kännastes ja tugevalt lõhnavad. Sügisel muutuvad lehed purpurpunaseks. Viljad kollakad, muutudes helepunasteks.
Kašmiiri pihlakas (S. cashmiriana) on aeglase kasvuga puuke. Lehed sarnanevad sõnajala lehtedega olles peened ja sulgjad. Sügisel kollased. Õied kahvaturoosad. Viljad valged.
Koehne pihlakas (S. koehneana) on samuti valgeviljaline liik. Ta on 2-3 m kõrgune põõsas, harva puuke. Lehed samuti sulgjad värvused sügisel vasekarva.
Vilmorini pihlakas (S. vilmorinii) on madala kasvuga puuke. Tumerohelised lehed on sulgjad, alt hallikad. Sügisel veinipunased kuni oranžid. Viljad roosakasvalged. Veidi külmahell liik. 
 
    
 
     
Valge pihlakas   Sahhalini pihlakas   Koehne pihlakas   Vilmorini pihlakas